#SÕÕRIK

Marek ja Sander on suured sõbrad, keda kutsutakse #sõõrikuks, sest nad armastavad süüa. Iga päev istuvad nad koos diivanil, nosides burgereid, pitsasid ja hunniku sõõrikuid. Kui keegi palub neil midagi teha, kehitatakse vaid õlgu – liiga väsitav! Kui toit laualt otsa saab, muutuvad nad hetkeks energiliseks, et külmkappi tühjendada. Sanderi tagumik liigub alati naljakalt, kui ta kõnnib, mis ajab Mareki naerma. "Sa oled nagu tantsiv želee," itsitab Marek, toppides samal ajal suhu viienda sõõriku. Mõnikord proovivad nad trenni teha, aga juba paari minuti pärast on nad jälle diivanil. "Äkki homme?" ütleb Sander, haarates uue burgeri. Marek noogutab ja avab koka pudeli. Ja nii veereb nende päev taas õhtusse.

Ühel päeval otsustasid Marek ja Sander, et nad peavad oma elu muutma. „Kuule, me ei saa ainult süüa ja vedeleda, proovime midagi uut!“ ütles Marek, toppides samal ajal viimase sõõriku suhu. Sander kehitas õlgu, aga oli nõus – vähemalt teoorias.

Nad panid jalga dressid (mis olid juba päris kitsaks jäänud) ja otsustasid minna jooksma. Jõudnud esimese tänavanurgani, hingeldasid nad nii kõvasti, et üks mööduja pakkus neile vett. „See on hullem kui ma arvasin,“ puhkis Sander ja toetas end vastu prügikasti. Marek noogutas ja vaatas kella – nad olid jooksnud täpselt 47 sekundit.

„Tead mis,“ ütles Marek lõpuks, „äkki hakkame hoopis kõndima… söögikohta?“ Sanderi silmad lõid särama: „Geniaalne! Trenn ja toit ühes!“

Nii jõudsidki nad lõpuks burgerirestorani, kus tellisid topeltportsjonid – „sest me ju sportisime!“ Nad tundsid end kangelastena ja lubasid, et homme proovivad uuesti. Homme, muidugi… või siis ülehomme.